Eksperthinnang küttesüsteemile – mis see on ja milleks seda vaja võib minna?

1. jaanuariks 2020 tuli vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusele korrastada Ehitisregistri (EHR) andmed ehitiste osas. Sellega seoses levis muuhulgas palju valeinfot, mis tekitas omajagu segadust ja arusaamatusi, kuid tihti selgus hoopiski ebamugav asjaolu – omatava ehitise andmed ei olegi EHR-is päevakohased. Enim tekitab see täna probleeme kinnisvara ostu- ja müügiprotsessis ning võib olla ka oluliseks teguriks kinnisvara hindamisel. Paljudel juhtudel tuligi kiirkorras tegelema hakata kasutusloa taotlemise või kasutusteatise esitamise protsessiga

Eksperthinnang küttesüsteemile (tihti nimetatud ka küttesüsteemi ekspertiis) on vaid üks dokument kasutusloa taotlemise protsessis, kuid kogemuspõhiselt võib öelda, et tihti kõige problemaatilisem. Miks? Sest julgelt üle 90% minu poolt hinnatud küttesüsteemidel on esinenud puuduseid. Põhjuseid selleks on erinevaid ja siinkohal neid lahkama ei hakka, sest eelkõige on oluline, et küttesüteemi ekspertiisi tellija saaks protsessi tulemusena kindluse, et tema tahkeküttesüsteem vastab nõuetele.

Millest koosneb küttesüsteem?

On olemas väga erineva ehitusega küttesüsteeme, kuid nende olulisteks osadeks on eelkõige kütteseade, korsten ja ühenduslõõr (kütteseadme ja korstna vahel). Küttesüsteemi juurde võivad kuuluda ka näiteks korstnaliitmik, siibrid, puhastusluugid, sädemepüüdja, korstnamüts, kondensitoru, samuti katlaautomaatikaseadmed vms. Küttesüsteem ja selle osad on kõik omavahel seotud ja peavad moodustama ühtse terviku ning tagama ehitise kütmisel põlemissaaduste ja –gaaside ohutu juhtimise küttekoldest  välisõhku.

Millal on vaja küttesüsteemi ekspertiisi?

Kui tegemist on olemasoleva küttesüsteemiga, mille kohta puudub dokumentatsioon või küttesüsteemi lahendus ei vasta nõuetele, siis saamaks ülevaadet sellise küttesüsteemi ohutusalasest olukorrast, tuleb koostada eksperthinnang. Eksperthinnangu eesmärgiks on selgitada välja küttesüsteemi seisukord ja sellest lähtuvalt anda hinnang, kas küttesüsteemi võib kasutada või on vajalik tarvidusele võtta meetmed olukorra parendamiseks. Eksperthinnang ei pea ilmtingimata jõudma tulemusele, et küttesüsteem on ohutu ja sobilik kasutamiseks. 

Kes võib eksperthinnangut koostada?

Täna on pädevus selleks:

  • Korstnapühkija-meister tase 5,
  • Pottsepp-meister tase 5, 
  • Tuleohutusekspert tase 6 kutsetunnistust omavatel isikutel.

Kutsetunnistuse olemasolu on võimalik kontrollida – https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseotsing

Mida küttesüsteemi ekspertiisi käigus kontrollitakse?

  • olemasolevat dokumentatsiooni;
  • küttekehasid, nende seisukorda ja ohutuskujasid;
  • korstnaid, nende seisukorda ja ohutuskujasid;
  • küttesüsteemide puhastatavust;
  • läbiviikude olemasolul dokumente või nende puudumisel läbiviikude teostust. 

Pärast esmast konsultatsiooni on puuduste ilmnemisel võimalik need positiivse hinnangu saamiseks eelnevalt likvideerida.

Eksperthinnangu koostamine võib olenevalt kütteseadmete arvust ja muudest asjaoludest aeg võtta paarist nädalast kuni kuu ajani.

Milliseid ebameeldivusi võib esineda?

  • Ümberehitused – kui konsultatsiooni käigus avastatakse mõni normide või seadustega vastuolus olev lahendus, tuleb see positiivse eksperthinnangu saamiseks ümber teha. Tavaliselt on tegemist pisimuutusega nagu näiteks kaitseekraani paigaldamine kerise juurde või puhastusluukide paigaldamine korstnajalga. Samas võib ka juhtuda, et ümber tuleb mängida küttesüsteemi suitsulõõride lahendus, sest kaks küttekeha, mille väljuvate suitsugaaside temperatuurid või muud omadused ületavad lubatud piirväärtused, ei tohi olla samas lõõris (näiteks keris ja kamin).

 

  • Kaetud tööd – kui  korsten on kaetud erinevate materjalidega, siis võib olla vajalik konstruktsiooni osaline lahti võtmine, et meister saaks veenduda korstna ehituse tuleohutuses. Samuti võib olla vajalik tekitada juurdepääs läbiviikudele. See on eriti vajalik, kui puuduvad tööde teostamise kohta kaetud tööde aktid, sh fotod ja joonised.

Millal veel võib eksperthinnangut küttesüsteemile vaja minna?

Kuigi valdavalt küsib eksperthinnangut Päästeamet just kasutusloa taotlemise protsessis, siis harvad pole ka juhused, kui eksperthinnangut vajatakse varjatud puuduste tuvastamiseks ostu-müügitehingu järgselt ja  kohtuprotsessis. Seetõttu soovitamegi ennetavat küttesüsteemi hindamist kaaluda ka kinnisvara müüjatel või ostjatel, et saada täpne ülevaade, mis seisukorras objekti tahkeküttesüsteem on. Sellisel juhul ei pea tegemist olema nii põhjaliku dokumendiga, kui selleks on eksperthinnang – enamasti piisab ülevaatusest ja lühemast konsultatsioonist.



Kasutatud allikad

https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/parim-praktika#21

https://www.rescue.ee/files/2018-11/kyttesysteemi-seadustamine-voldik-tr.pdf

https://www.rescue.ee/files/2018-10/kuttesusteemide-tuleohutus-04.04.2018.pdf

https.//www.rescue.ee/kasutusload